Erinevatel põhjustel on paljud inimesed lapsepõlves armastusepuudust kogenud. Kui defitsiit on olnud väga suur ja selline inimene on sirgunud intelligentseks täiskasvanuks, ootab teda ees kannatusterohke elutee, mis võib kõige kurvemal juhul enesetapuga lõppeda.
Inimene, kelle emotsionaalne dimensioon on väljaarenemata, ei suuda väärtustada elu pisiasju – naeratust võõra inimese huulil, sooja tuuleiili, lindude laulu, kurbuse ilu ja sügavust. Tema maailm on sirgjooneline, loogiline ja must-valge. Asjad on kas hästi või halvasti. Sellisel inimesel tekivad väga selged ja jäigad arusaamad sellest, mis on õige ja mis vale, milline elu on väärtuslik ja milline mitte. Paraku ei haaku selline maailmapilt mitte kuidagi päris eluga, mis on oma olemuselt lõputute võimaluste pillerkaar. Ja siinkohal ei pea ma silmas ainult nö positiivseid võimalusi. Võimalus kogeda valu, pettumust ja läbikukkumist on samamoodi osa elust nagu armastus ja võidud. Aga inimene, kelle olemuses ei ole armastust ja uudishimu elu vastu, võib eluraskuste koorma all murduda.
Mulle tundub, et liigne mõttemeeles elamine on kõige suurem oht tänapäeva Lääne inimese psüühikas. Inimene, kes käitub alati mõistlikult ja soovib oma elu alati õigesti elada, kaotab varem või hiljem tasakaalu, kuna elu reaalsus ei ole sirgjooneline loogiline kulgemine. Elu tahab voolata kõigil tasanditel kõigis suundades korraga ja selle voolu pressimine kitsale mõttemeele loodud eluteele on ette kaotatud lahing. Ja sel hetkel, kui inimene mõistab, et elu ei allu tema plaanidele, võib ta tunda, et elu on mõttetu. Aga mõtle ometi veelkord! Lõdvestu ometi korraks ja lase endal olla.. lase elul olla… aktsepteeri seda, mis elul on pakkuda. Kui elu pakub sulle praegu kurbust ja meeleheidet, siis võta ka see vastu. Loobu oma edukultusest ja jäikadest põhimõtetest ja sa näed, et seal, kus üks tee lõppeb, algab kohe teine. Leia endas veidikenegi kannatlikkust ja uudishimu… ära võta oma elu nii tõsiselt. Julge astuda ka kõrvalteedele. Siin elus ei ole lubatud ainult edu ja õnnestumised! Üks korralik läbikukkumine võib viia palju suuremate läbimurrete ja saavutusteni, kui tuhat võitu! Tõsi küll – kriisis tuleb sul muutuda. Tõenäoliselt tuleb sul loobuda nii mõnestki tõekspidamisest, millele sinu varasem elu oli rajatud. Kriis tähendab minnalaskmist. Sa lased oma senised arusaamad vabaks ja lihtsalt jälgid, kuhu elu sind järgmiseks kannab.
Sellel minnalaskmise teel pead sa arvestama mõttemeele vastupanuga. Mõtted on väga jäigad. Just seetõttu peaksid sa olema väga ettevaatlik igasuguste lõplike järelduste tegemisega! Need järeldused kinnistuvad sinu psüühikasse nagu kaanid ja hiljem neist vabanemine nõuab tõsist pingutust. Tõenäoliselt tunned sa muutumise teel suurt hirmu ja vastupanu. See on arusaadav, kuna põhimõtteliselt oled sa kuulutanud sõja iseenda mõtete ja uskumuste vastu. See sisemine konflikt on loomulik osa igast kriisist. Selles sisemises konfliktis aitab sul endale kindlaks jääda kindel arusaamine, et senised veendumused ei ole end õigustanud. Need ei ole toonud sulle oodatud edu, õnne ja rõõmu. Ja seetõttu pole nendega jätkamine või nende juurde tagasipöördumine isegi mitte mõeldav. Sinu mõttemeel toodab seepeale tõenäoliselt veelgi rohkem hirmutavaid tulevikustsenaariume, ängistust ja õudusunenägusid. Endale kindlaks jäädes õpid sa peagi oma jonnaka mõttemeelega elama ning näed, et tema hirmudest kantud jutustustel pole reaalse eluga midagi pistmist. Kuigi mõttemeel püüab sind veenda, et sinu otsusega muutuda kaasneb kogu maailma kokkuvarisemine, siis reaalsuses ei muutu välises maailmas mitte midagi. Inimesed sinu ümber ei pruugi sinu muutumist isegi tähele panna või peavad seda lihtsalt loomulikuks asjade arenguks. Kuigi sinu sisemine maailm on kokku varisemas, jätkab väline maailm oma toimetamist justkui poleks mitte midagi juhtunud. Nüüd on oluline näha seda olukorda arengut toetavast perspektiivist! On aeg mõista, et sinu psühholoogiline reaalsus on vaid väike lainetus suurel elumere ookeanil, mis ei oma suures plaanis mingit erilist mõju. See tõdemus võib algul masendavalt mõjuda, aga palun mõista, et selles peitub sinu vabadus! Sul on lubatud igal eluhetkel oma elutee suunda muuta ja sellest ei juhtu mitte midagi halba! Loomulikult ei pruugi see ei väliselt ega sisemiselt kerge olla, aga olles kord mõistnud, et ühed põhimõtted on oma aja ära elanud, on sul täielik õigus neist loobuda ja asuda otsima midagi muud. Sinu mõttemeel on loodud Sind teenima, mitte vastupidi.
Nähes traadil või puuoksal istuvat lindu, küsi oma lähedase või tuttava käest, mida see lind tema arvates mõtleb. Ja kuula, mida sinu kaaslane sulle vastab. Tema vastus võib olla tähenduslikum, kui sa arvata oskad…
© Kristi Liiv