Uue aastakümne algus on suurepärane aeg, et loobuda vanadest harjumustest. Lase minna kõigel, mis on oma elu ära elanud! Paraku teeme me tavaliselt aga kõik, et vältida muutusi, kuna muutused põhjustavad hirmu. Iga hirm aga piirab sinu sisemist ja välimist vabadust. Vaimse arengu olemus on aga vabaduse suurenemine nii enda sees kui välises tegutsemises.
Mitte ühelgi psühholoogilisel hirmul ei ole reaalset alust. Need on vaid lõpuni läbi elamata jäänud elusündmuste varjud, mis end aeg-ajalt meelde tuletavad. Probleemi juur seisneb selles, et sügaval alateadlikul tasandil me usume, et oleme nõrgad ja väetid ja ei suuda eluraskustega toime tulla. See pole tõsi. Oma nõrkusesse ja haavatavusse uskudes anname vaba voli minevikus toimunud valulikele sündmustele ja lausa kutsume ligi üha uusi traumaatilisi kogemusi. See on nii seetõttu, et füüsiline elu on pidevas muutumises – võidud ja kaotused, õnnestumised ja õnnetused on elumängu loomulik osa. Neid ei ole võimalik vältida. Iga inimene on võimeline kõigi eluolukordadega edukalt toime tulema, kui ta seda vaid tõeliselt soovib.
Enamus meist langetab suurema osa otsustest oma elus selle järgi, mida ta soovib vältida, mitte selle järgi, millest tõeliselt unistab või mida tunneb südames õige olevat. Vaimse arengu teel käija peaks aga olema võimeline oma hirme teadvustama ja neile vaatamata liikuma sihiks seatud suunas. Tihti võib hirm olla nii suur, et inimene ei ole oma hirmust isegi mitte teadlik, aga teeb alateadlikult kõik, et mingeid olukordi või inimesi vältida. Üheks enamlevinud hirmuks on hirm ebastabiilsuse ees. Kuna kõik inimesed on sisemiselt ebastabiilsed, otsivad nad turvalisust välisest – suhetest, töökohast, alkoholist. Ebastabiilsuse vältimine võib tunduda igati õigustatuna, aga kindlasti suudab igaüks meist leida mõne suhte või harjumuse, mis on tegelikult oma elu ära elanud, aga millest me ühel või teisel moel ikka veel kinni hoiame. Just sellele suhtele või harjumusele tähelepanu pööramine võib olla suurepäraseks võimaluseks oma hirmudega silmitsi seista ja vaimsel arenguredelil edasi liikuda.
Mistahes energeetilise sideme teadlik vabastamine (suhe või harjumus) on protsess. See toimub järk-järgult ja vajab igas etapis sinu täielikku tähelepanu ja avalduvate tunnete aktsepteerimist. Kõige olulisem on oma otsusele kindlaks jääda. Seetõttu ongi muutuse esimene ja kõige olulisem samm nii mentaalsel kui emotsionaalsel tasandil tunnetamine, et sa tõepoolest soovid sellest energeetilisest sidemest vabaneda. Selles tunnetamise protsessis on igati normaalne ja isegi vajalik kogeda viha, kurbust ja isegi meeleheidet. Kui see etapp on edukalt läbitud, järgneb loomulikult otsuse langetamine – sa tead, et sellisel kujul sa seda suhet või harjumust oma ellu enam ei taha. Tihti võib hirm muutuda kõige aktiivsemaks just pärast otsuse langetamist. Nüüd tuleb oma hirmu suhtes aktsepteeriv olla, kuid mitte lasta sellel end mõjutada, ja asuda oma otsusele vastavalt tegutsema – võtta ette raske jutuajamine, pakkida oma asjad, esitada lahkumisavaldus, kustutada telefonist ja sotsiaalmeediast üleliigsed kontaktid, viia prügikasti alkoholipudelid ja -klaasid.
Järgnev etapp seisneb uue elukorraldusega harjumises, mille käigus püüab vana energeetiline side end aeg-ajalt taasluua. Täiesti suvalisel hetkel võid kogeda igatsust või idealiseeritud mälupilte möödunud aegadest. Sellistel hetkedel on oluline suunata oma tähelepanu tagasi olevikku – vaadata enda ümber, minna jalutama, ajada kellegagi juttu. Sõltuvalt energeetilise sideme tugevusest võib selle katkestamine võtta rohkem või vähem aega.
Elumuutuste teadlik juhtimine on suurepärane võimalus oma hirmude ületamiseks ja vaimse arengu teel edasi liikumiseks. Iga elumuutus on sinu hirmude ja unistuste kokkupõrge, mille tulemusena muutub teadvuse valgus intensiivsemaks, omades seega suurt positiivset mõju vaimsele arengule. Oma otsusele kindlaks jäämine tagab edu välises tegutsemises.
© Kristi Liiv
https://draakonjadelfiin.ee/kristi-toetuba/