Kuigi väga tihti tundub meile, et meie elusid kontrollivad ja loovad välised asjaolud – riigikord, suhted, raha või selle puudumine – siis tegelikkuses toimub loomine siiski seestpoolt väljapoole. Nähtamatu sisemine maailm on primaarne, füüsiline reaalsus sekundaarne. Esimene on põhjus, teine tagajärg.
Paraku on inimene paljude elude jooksul olnud välistest asjaoludest niivõrd mõjutatud, et on unustanud oma sisemise maailma sootuks või kaotanud usu selle loovasse väesse. Siinkohal ei aita unustatu tagasitoomiseks vaid positiivne mõtlemine ja afirmatsioonide korrutamine stiilis „ma olen ise oma reaalsuse looja“. Selliste pinnapealsete võtetega võid sa pigem veelgi enam süvendada lõhet oma eluraskustest vaevatud alateadvuse ja positiivsusele häälestatud mõttemeele vahel.
Esimene viga tehakse tavapäraselt juba sel hetkel, kui eeldatakse, et elu peaks alluma mõttemeele loodud soovidele. Minu käsitluses on mõttemeel välise maailma, mitte nähtamatu sisemise maailma osa. Inimese tõelises sisemuses ei ole mõtteid. Seal valitseb mõõtmatu vaikus ja piiritu tühjus. Just selles sisemise maailma paradoksaalses tühjuses peitub põhjus, miks inimene tegelikult oma sisemaailma ignoreerib. Mõttemeelega samastunud inimene tahab olla „keegi“, veelgi enam, taha tahab olla „keegi eriline ja oluline“. Ja kuigi mõttemeel on tõelise sisemise maailma argiteadvusest minema kihutanud, siis sügaval sisimas kardab siiski iga inimene, et ta on eikeegi, tavaline ja ebaoluline. Samas teiselt poolt on igas inimeses soov oma tõelist olemust tundma õppida. Arusaadavalt tekib sellises olukorras soovide ja hirmude vastandumine, mis loobki soodsa pinnase turvalise elu elamiseks, milles inimene toimetab rohkem või vähem allutatuna oma mõttemeele diktatuurile.
Kuidas sellest halvavast olukorrast välja murda? Minu nägemuses ei peitu lahendus parema elu, paremate suhete, parema töö ja eneseteostuse tagaajamises. On ülimalt tõenäoline, et kõik need püüdlused on kantud mõttemeele soovist olla keegi eriline ja oluline. Ja isegi kui sa oma eesmärgid ühes või teises eluvaldkonnas saavutad, ei too need sulle oodatud rahulolu. Pigem võib juhtuda hoopis vastupidine – sa tunnedki end olulise ja erilise isiksusena ja see kaugendab sind veelgi teistest inimestest ja oma sisemisest reaalsusest. Täiesti paradoksaalsel kombel muutud sa veel õnnetumaks kui sa olid enne oma eesmärkide saavutamist. Kas ma tahan öelda, et eesmärgid ja nende saavutamine on olemuslikult halvad? Kindlasti mitte. Teistele võid sa oma eesmärkide saavutamisega palju kasu ja rõõmu tuua – näiteks kui oled loonud eduka ettevõtte või oled suurepärane lapsevanem. Sinu õnnetuse põhjus ei peitu välises maailmas ja sinu rollis selles tegutsedes. Sinu õnnetuse põhjus peitub oma sisemaailma mittetundmises ja ekslikus eelduses, et kellegi teise jaoks eriline ja oluline olemises võid sa leida oma tõelise olemuse ja igavese õnne.
Selline ootus on igati arusaadav ja ma usun, et enamus meist peab omal nahal järele proovima, kas see lähenemine toob ellu sügava kestva rahulolu või mitte. Vaid siis, kui sa oled oma enda nahal tunda saanud, et erilisus ja olulisus teevad sind vaid õnnetuks, oled sa valmis kohtuma oma tõelise sisemise reaalsusega. See on täielik kannapööre ja mõnda aega võid sa olla täielikus segaduses. Sisemises nähtamatus maailmas valitsevad seadused, mis on reeglina risti vastupidised neile, mis juhivad välise maailma toimimist. Nende tundmaõppimine ja nendega kohanemine võtab aega.
Olles oma elus sellesse punkti jõudnud, tuleks leida uued maamärgid, mille järgi oleks võimalik orienteeruda sisemaailmas. Kuna selleks hetkeks peaks juba selge olema, et sa ei tea, mis sind tõeliselt ja püsivalt õnnelikuks teeb, siis ei saa eesmärgiks olla õnnetunne. Ainus pidepunkt, mille mina suutsin leida, on sügav soov ja vajadus saada teada Tõde oma enda olemuse kohta. Tõe taotlemine ei sisalda endas mingeid hinnanguid – kui see Tõde on valus ja julm, siis just seda ma soovin, kui Tõde on ilus ja armastav, siis just seda ma soovin. Tõejanu tähendabki seda, et sa oled valmis vastu võtma kõik, mida sinu sisemaailm sulle pakub. Sa loobud vajadusest oma elu kontrollida. Orienteerumine Tõele vabastab sind järk-järgult mõttemeele kontrolli alt. Alles pärast mõttemeele kontrolli alt vabanemist algab sinu uuestisünd Tõelise Inimesena, kes leiab oma sisemises tühjuses igavese pelgupaiga, lõputu jõu ja loovuse allika.
Seega esiteks – õpi tundma füüsilist reaalsust! Uuri järgi, mida suudab see maailm sulle pakkuda, aga ole valmis nägema ka seda, mida see maailm sulle pakkuda ei suuda. Olles kord selle maailma võimalused ammendanud, on aeg suunduda sisemisele teekonnale, kus sa õpid tundma nähtamatu maailma seadusi.
© Kristi Liiv