Tegutsemisest ja olemisest

  • Post author:
  • Post category:Artiklid

Küllap on igaüks meist, kes on vähemalt proovinud mediteerida, tundnud endas teatud vastuseisu mitte midagi tegemisele, lihtsalt olemisele, mis on meditatsiooni olemus. See vastuseis on loomulik, kuna kogu oma elu oleme kogu ärkveloleku aja harjunud tegutsema. Tegutsemisest on kujunenud harjumus, paljude jaoks isegi sõltuvus, millega välditakse enda sees toimuvat. Tegutsemissõltuvust toetab ka meie ühiskond ja selle väärtused – ole aktiivne! Meditatsiooni aga eeldab risti vastupidist – ole passiivne!

Seega on meditatsioon omal moel väga mässumeelne – teadlik mitte midagi tegemine. Aga kas meditatsioon on siis tõepoolest täiesti tühja passimine? Olemise vägi avaldab ennast aeglaselt aga järjekindlalt ja viib viimaks ka sinu tegutsemise hoopis teisele tasandile. Sa õpid eristama olulist ebaolulisest, oskad valida tegutsemiseks õige aja, koha ja viisi. Ka kõige suurema tegutsemistuhina ajal suudad sa säilitada kaine meele ja vajadusel end ka pidurdada.

Aga kui palju aega kulutada mediteerimisele ja kui palju tegutsemisele? Siin ei ole ühte kindlat reeglit. Kuna me kõik oleme olnud või oleme jätkuvalt tegutsemissõltlased, siis mõneks ajaks võib olla soovitatav taandada oma tegutsemine ainult hädavajalikele tegevustele. See tähendab, et sa loobud mõttetust meelelahutusest ja pinnapealsest suhtlemisest (mis on ka tegutsemine), samuti jätad sa võib-olla tegemata mõned teened teistele. Kui alguses võib tunduda, et paljude asjade tegemata jätmine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, siis peagi näed, et elu toimib suurepäraselt edasi ka ilma sinu pideva kaasalöömiseta. See arusaamine vabastab sind tohutust koormast. Varem uskusid sa, et kogu sinu tegutsemine on maailma toimimiseks hädavajalik. Nüüd aga näed, et see pole sugugi nõnda. Sa oled vaba kohustusest kanda maailma oma õlgadel.

See tõdemus toob kaasa teatud identiteedikriisi. Kui varem olid sa peamiselt Tegutseja, siis nüüd saab sinust Olija. Mida enam aega sa veedad enda sisse vaadates, seda enam õpid sa tajuma endas Olemise mõõdet. Sellest saab sinu uus identiteet ja reaalsus. Ja kuigi see võib alguses väga tühja ja mõttetuna tunduda, tajud sa peagi, kuidas selles olemises sünnib tegelikult kõik, mis on midagi väärt. Selles olemises on sisemine rahu ja vaikus, millest sünnivad tõeliselt efektiivsed ja kvaliteetsed teod. Mõnda aega ei pruugi sa olla nii produktiivne kui varem, aga kvantiteedi asemele on tulnud jumalik kvaliteet, mille väärtus on hindamatu. Just olemises avaldub elu oma kõige puhtamal ja kõrgemal moel.

© Kristi Liiv