Inimesed olid juba väsinud. Ilm oli jahe ja tuuline. Suvi oli olnud täis töid ja tegemisi. Palju tööd oli tehtud. Palju asju oli juhtunud. Liigagi palju. Ja sel päeval läks pliit katki. Midagi polnud teha – tuli teha lõke. Puud olid eile sadanud vihmast märjad. Õnneks oli kuiva paberit ja kiiruga ehitatud varjualusest leidsime ka natuke kuivi puid. Pooleldi külmunud Triinu jooksis veel uut matkarada avastama. Päike hakkas juba loojuma. Kas ta ikka jõuab enne pimedat? Erich võttis välja oma trummi. Madalad trummihelid muutsid karge sügisõhu justkui pehmemaks. Pehmed ja ilusad olid ka trummimängija silmad. Miski minus sulas. Oleksin tahtnud nutta. Teevesi läks keema. Triinu jõudis matkalt tagasi. Ka tema oli karges allikavees ja lagunevates puurontides soojuse leidnud. Valasime tee tassidesse ja juba oligi kõik möödas. Kiire… suvi… sügisene jahedus… Kõik oli möödas.

Kivistikul, 22.09.2019